Eetika ja IT

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

* Minu viimane postitus IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid kursuse raames.

Tehnoloogiat iseenesest peetakse tavaliselt neutraalseks; kuid see, kuidas seda kasutatakse, võib avaldada eetilisi või ebaeetilisi tagajärgi. 

Tehnoloogia on tööriist ja nagu iga tööriista eetiline väärtus sõltub seda kasutava inimese kavatsustest ja tegudest. 

Võrdluseks: USA tulirelvade omamise ja kasutamise probleemid.

Tehnoloogia kavandamise ja arendamise protsess võib aga lähtuda eetilistest või ebaeetilistest põhimõtetest, olenevalt selle võimalikust väärkasutusest, sotsiaalsetest mõjudest ja mõjust kasutajatele ja ühiskonnale.

Arutlen siin mõnda näidet:

1. Eetiline tehnoloogia: 

Näiteks Eestimaine Rendin

Rendin on lahendus elukoha üürile andmiseks ja turvaliste üürilepingute sõlmimiseks. Üürileandjal on üüri ja kommunaalmaksete garantii koos varakaitsega ning üürnikul on võimalik üürida tagatisrahata.

Kuna Eesti on hea, turvaline koht elamiseks ja töötamiseks - eriti Tallinn ja Tartu, siis kipuvad elukohtade hinnad aina kerkima, vaatamata sellele et palgad ei kerki.

 

Kuna näiteks  keskmisel tudengil on raske/võimatu  1500€  (üks kuu ette, deposiit, kinnisvaraagendi tasu ühe kuu rendi võrra + käibemaks) kohemaid välja käia, et elamisväärset elukohta kindlustada, siis tekkisid rendin.ee, larsen.ee jms. lahendused kus ei pea agendi tasu maksma.

 

Siinkohal mainin taas Maslow vajaduste hierarhiat - selle põhjal on inimese baasvajaduste piiramine/ärakasutamine tema elu/edu piiramine.  

2. Ebaeetiline tehnoloogia: näiteks kui inimene kasutab eravajadustepõhiselt ükskõik millist teenust, loovutades teenusepakkujale oma äratuntavaid andmeid. Kui see ettevõte müüb kasu nimel neid andmeid, siis on tegemist pettusega. 

Siinkohal on andmekaitse reeglistike tekkimine tänuväärt - nagu seda on GDPR.

Täpsustades: tehnoloogia ei ole iseenesest eetiline ega ebaeetiline, vaid pigem on tehnoloogia kavandamise ja kasutamise kavatsus see, mis annab tehnoloogiale eetilise või ebaeetilise iseloomu.

Lisaks tähendab tehnoloogia keerukus sageli seda, et sellel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid, mis võib raskendada lõplikku liigitamist "eetiliseks" või "ebaeetiliseks”. 

Näiteks saab sotsiaalmeedia platvorme kasutada sõprade ja perega ühenduse hoidmiseks, kuid neid saab kasutada ka valeinformatsiooni levitamiseks või küberkiusamiseks.

Lõppkokkuvõttes on oluline kaasata eetilised kaalutlused tehnoloogia kavandamisse, arendamisse ja kasutuselevõtmisse, et minimeerida kahju ja maksimeerida kasu. 

Poliitikud, tehnoloogid ja ühiskond tervikuna vastutavad selle eest, et tehnoloogiat kasutataks viisil, mis austab inimõigusi ja edendab ühiskondlikku heaolu.

 

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

Seekord analüüsin lunavarast tulenevat turvariski ja arutlen kuidas "Mitnicki valemi" kolme komponenti – tehnoloogiat, koolitust ja reegleid – saab selle riski maandamiseks kasutada.

Lunavara on teatud tüüpi ründetarkvara, mis krüpteerib arvutis või võrgus olevad failid, muutes need omanikule kättesaamatuks. Ründajad nõuavad dekrüpteerimisvõtme eest lunaraha, tavaliselt krüptovaluutas. 

Lunavararünnakud on viimastel aastatel muutunud sagedasemaks ja keerukamaks, kujutades endast olulist ohtu nii üksikisikutele kui ka organisatsioonidele. 

Lunavararünnakutel võivad olla rasked tagajärjed, ulatudes rahalisest kahjust mainekahjuni. Mõnel juhul võib kriitiline infrastruktuur ohtu sattuda, mis võib põhjustada häireid olulistes teenustes nagu tervishoid, finants või transport. 

Rünnakute taga olevad ründajad on sageli hästi organiseeritud ja neil on juurdepääs täiustatud tööriistadele ja tehnikatele. Nad kasutavad ära arvutisüsteemide ja -võrkude haavatavusi, kasutades sotsiaalse manipuleerimise taktikat, et meelitada kasutajaid alla laadima või avama pahatahtlikke faile.

Mitnicki valemi komponendid:

1. Tehnoloogia

Mitnicki valemi esimene komponent on tehnoloogia. Lunavararünnakute puhul saab tehnoloogia abil ennetada või piirata nende rünnakute tekitatud kahju. 

Üks võtmetehnoloogia, mis võib aidata, on varundus- ja taastetarkvara. Regulaarne oluliste andmete varundamine võib aidata leevendada lunavararünnaku mõju, võimaldades mõjutatud faile taastada ilma lunaraha maksmata. 

Lisaks saab lunavara tuvastamiseks ja leviku tõkestamiseks kasutada pahavaravastast tarkvara ja tulemüüre.

Teine oluline tehnoloogia, mida kaaluda, on lõpp-punkti kaitse. See võib hõlmata tarkvara, mis tuvastab ja blokeerib kahtlase tegevuse üksikutes seadmetes, nagu ebatavalised failimuudatused või katsed tundlikele andmetele juurde pääseda. Need tööriistad võivad olla eriti kasulikud lunavara leviku tõkestamisel võrgus, eraldades nakatunud seadmed ja takistades edasist nakatumist.

Lõpuks on oluline hoida kogu tarkvara ja operatsioonisüsteemid ajakohasena. Ründajad kasutavad süsteemile või võrgule juurdepääsu saamiseks sageli ära tarkvara teadaolevaid turvaauke. Tarkvara korrapärase parandamise ja värskendamisega saab need haavatavused kõrvaldada, vähendades rünnaku ohtu.

2. Koolitus

Mitnicki valemi teine komponent on treening. Kasutajad võivad tahtmatult paljastada oma süsteemid lunavararünnakutele, klõpsates andmepüügimeilidel või laadides alla pahatahtlikke faile. Pakkudes töötajatele regulaarset koolitust, saavad organisatsioonid aidata tõsta teadlikkust nendest riskidest ja õpetada kasutajatele potentsiaalseid ohte tuvastama ja neile reageerima.

Koolitus peaks hõlmama paroolihalduse, turvalise veebisirvimise ja e-posti turvalisuse parimaid tavasid. Lisaks tuleks kasutajaid õpetada olema ettevaatlik soovimatute meilide suhtes, eriti linke või manuseid sisaldavate e-kirjade suhtes. Samuti tuleks töötajaid julgustada teavitama oma seadmetes toimuvast kahtlasest tegevusest või ebatavalisest käitumisest. Julgustamine hõlmab ka karistuste mitterakendamist.

3. Reeglid

Mitnicki valemi viimane komponent on reeglid. Reeglid võivad aidata luua selgeid juhiseid tehnoloogia kasutamiseks ja tugevdada häid turvatavasid. Ettevõtte seadmete (nt nutitelefonid ja sülearvutid) kasutamist reguleerivad eeskirjad, eriti need, mida kasutatakse tundlikule teabele juurdepääsuks.

Lisaks peaksid kehtima eeskirjad tarkvaravärskenduste, varukoopiate ja avariitaaste jaoks. Neid põhimõtteid tuleks regulaarselt üle vaadata ja ajakohastada, et tagada nende tõhusus ja asjakohasus.

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et lunavararünnakud on märkimisväärne turvarisk, millel võivad olla rasked tagajärjed üksikisikutele ja organisatsioonidele. Mitnicki valemit kasutades  saavad organisatsioonid nende rünnakute riski maandada. 

Tehnoloogiat saab kasutada lunavara tekitatud kahju ennetamiseks ja piiramiseks, koolitus aitab tõsta teadlikkust riskidest ja õpetada kasutajatele reageerima võimalikele ohtudele. 

Reeglid võivad aidata luua selgeid juhiseid tehnoloogia kasutamiseks ja tugevdada häid turvatavasid.

 Teistmoodi IT

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

Täna uurime organisatsioonide erilistematele töötajatele töö võimaldamise tahke.

Kuna inimene kuulub ühiskonda, siis eeskujulik ühiskond teeb kindlaks et igalühel meist oleksid võrdsed võimalused töö leidmisel ja tegemisel.

Miks peaksid siis need kes tahavad ja oskavad tööd teha, karistatud saama kui neil ehk füüsiliselt ei õnnestu see töö nii hästi kui standartsel inimesel, samas kui asja saab mõne vahendiga parandada?

Eriti kuna töö ei ole mitte privileeg, vaid vajadus. Nii ühiskonnale ja ka inimesele endale. 

IT ala nõuab vaimujõudu ja palju mõistuslikku viitsimist. Paljud inimesed kes on sunnitud elama füüsiliselt piiratud elu, sobivad kannatlikkuse poolest nimme IT alale.

Kuidas saab siis inimeste tööosavust edendada ja kui kalliks see organisatsioonile maksma läheks?

Vaatame veidi uute töö abivahendite hindu: 

Erilised hiired:  €162.40 - €402.50

Kõnetuvastusega kirjutamisprogramm: €182.22

Reguleeritavad lauad: alates €279

Loomulikult leidub ka palju muid vajalikke vahendeid ja erinevaid hindu.

 

Eesti Töötukassa küll aitab töökohta vajaduste järgi kohendada ja annab laenuks ka mõningaid esemeid ning hüvitab tööandja kulu:

"Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta, kui see on tööandjaga kokkulepitud töökoht.

Tööandja esitab töötukassale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avalduse. Töötukassa aitab välja selgitada sobiva lahenduse ning lepib hüvitatavad kulud tööandjaga kokku. Tööandja kohandab töökoha ning töötukassa hüvitab tööandjale kohandamise kulud.

Tööandjale on võimalik hüvitada töökoha kohandamise kulu:

•  kui puude või vähenenud töövõimega töötu või koondamisteatega, õppiv, vanaduspensioniealine, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saav tööotsija asub tööle või juba töötab;
• kui töötaja töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kaks aastat;
• 50–100 protsendi ulatuses sõltumata töötaja töösuhte liigist."

Seega tuleks esmalt rääkida Töötukassaga.

Kes rahastab:

 

“Vähenenud töövõimega isikutele osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel."

 

 Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

UX (User Experience) analüüs kahe veebilehe kohta

Head veebilehte on üsna lihtne leida, kuna paljud järgivad kasutatavuse reegleid.

Aga eriti mugava UX kogemusena toon välja meie oma Eesti Veriff lehe.

 

Õpitavus 

Leht on koheselt informatiivne, disain minimaalne kuid intuitiivselt mõistetav. Keri vaid allapoole - vajalik teave on selgelt välja toodud.

Tõhusus 

Veriffi funktsioonid on järk-järgult selgitatud, mobiilne versioon on ka väga hea.

Meeldejäävus 

Juba nimi on meeldejääv, lühike aga selgitav, lehte uurides jääb meelde ka kellele nad teenust suunavad, igavad tööstused on kaasajastatud (Fintech, Metaverse, Crypto jne.) ning kasutajapõhine eristamine (By use case).

By use case on minule alati süvaselge olnud, kuid olen täheldanud kolleegide segadust.

Kellele me asja teeme?

Veakindlus 

Vigu esmalt ei paista st. ei viitsi pen-testida. 

Kummaline on siiski see, et kuigi Veriff on Eestimaine, puudub lehel keelevalik. 

Vaid inglise keeles. 

Küllap on sellel praktiline põhjus. 

Asi pole tavahingele mõeldudki.

Rahulolu 

Kohe lehele saabudes tervitab rohelus, mis rahustab. Väga ilus delikaatne disain (värvid, font'id, ikoonid, responsive). 

Ilmselt psühholoogiliselt läbi mõeldud: kontrastne GET STARTED lõpuosas tõmbab tähelepanu, positiivse sisendi varjuga:

www.veriff.com

Tumeda ekraani eelistajana on hele ekraan natuke pingeline, kuid samas tähelepanu soodustav. Tõstab vaatleja varvastele.

Nagu Michelini restoran:  tule, naudi ja mine - teised peavad saama ka tulla meie kunsti nautima.

Halb UX

Kohe kindlasti Eesti delfi.ee - ärritav. 

Ei viitsi sinna vabatahtlikult minnagi.

Need kahel pool olevad reklaamid ajavad kõõrdsilmseks.

Reklaam siin ja seal vilkumas, just nagu   https://www.lingscars.com/

(ei soovita)

www.delfi.ee

Vabandage mind, pean minema metsa jalutama.

Olen vist snowflake. 

 

Arendus- ja ärimudelid

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

Seekord proovin analüüsida ühte Agiilset tarkvaraarenduse mudelit ja SaaS-i (Software as a Service) ärimudelit tuntud projektihaldustööriista Trello näitel.

Agiilne tarkvaraarenduse mudel

Atlassiani Trello on koostöö tööriist, mis korraldab projekte tahvliteks, loenditeks ja kaartideks, ja see kõik töötati välja Agiilse tarkvaraarenduse mudeli abil.

 

Agiilne viis on iteratiivne lähenemine tarkvaraarendusele ja projektijuhtimisele, mis rõhutab koostööd, klientide tagasisidet, ning väiksemaid kiireid väljalaskeid.

 

Selline tööviis sobib hästi Trellole, kuna võimaldab pidevat täiustamist ja kohanemist kasutajate muutuvate vajadustega.

Trello agiilse arenduseviisi kasutamine:

Iteratiivne ja järkjärguline

Trello arendus jaotati väikesteks hallatavateks iteratsioonideks, kusjuures iga väljalase pakkus täiendavaid funktsioone. See võimaldas arendusmeeskonnal kiiresti reageerida klientide tagasisidele ja kohandada toodet vastavalt vajadusele.

Koostöö ja suhtlemine

Agiilsed metoodikad rõhutavad tihedat koostööd funktsionaalsete meeskondade vahel. Trello puhul tähendas see, et arendajad, disainerid, tootejuhid ja teised osapooled tegid tihedat koostööd, tagades ühise arusaamise projekti eesmärkidest ja nõuetest.

Adaptiivne planeerimine

Agiilne areng hõlmab muutusi ja väldib pikaajalisi jäikaid plaane. Trello arendusmeeskond seadis esikohale paindlikkuse, kohandades oma plaane kasutajate tagasiside ja projekti muutuvate vajaduste põhjal.

Peaks märkima, et Trello ise pakub justnimelt Agiilse arendamise tööriistu.

SaaS-i ärimudel

Trello kasutab SaaS-i (Software as a Service) ärimudelit, mis võimaldab kasutajatel teenuse ligi pääseda veebibrauseri või mobiilirakenduse kaudu, ilma et oleks vaja tarkvara oma seadmetesse installida või seda ise hooldada (uuendamise vajadus). 

See pilvepõhine mudel pakub nii Trellole kui ka selle kasutajatele mitmeid eeliseid.

Tellimuspõhine hinnakujundus

Trello pakub algselt tasuta hinnakujundusmudelit, mis võimaldab uutel kasutajatel juurde pääseda platvormi põhiversioonile, pakkudes samal ajal tasulistes tellimusplaanides lisafunktsioone. Selline lähenemine loob madala barjääri uutele kasutajatele sisenemisel, teenusega tutvumisel teenides samal ajal ettevõttele korduvat tulu.

Skaleeritavus

SaaS-i mudel võimaldab Trellol oma infrastruktuuri hõlpsalt skaleerida, et kohandada kasutajate ja andmete kasvu. Kuna platvormiga liitub jätkuvalt rohkem kasutajaid, saab Trello lihtsalt lisada serveri mahtu, ilma et peaks muretsema tarkvaravärskenduste või paikade (patchide) levitamise pärast.

Automaatsed värskendused ja hooldus

Kuna Trellot majutatakse pilves, saab ettevõte tarkvara värskendusi ja täiustusi sujuvalt lükata, ilma et see peaks kasutajatelt midagi nõudma. See tagab, et kasutajatel on alati juurdepääs uusimatele funktsioonidele ja veaparandustele.

Miks valisin Trello?

Nende kujundus on pilkupüüdev. 

Pildil on nende maskott Taco, kes on ühe kahest asutajast Joe Spolsky koer.

https://blog.trello.com/dark-mode-butler-for-trello-mobile

Arusaadavalt, mõned kassiinimesed ei taha koera näopilti igal pool kohata. Nagu kunagine Clippy. 

Trellol on vahva hariduslik ajaveeb kus ka nende arendajad oma kogemusi/teadmisi avaldavad. See Trello Tech Stack postitus Brett Kieferilt aastast 2012 on chefs kiss.

Ja siin on Dossier CEO Vik Chaudhary postitus sellest kuidas Atlassian ostis Trello juba 2017 aastal 425 miljoni USDga (tänase väärtusega  523,336,733.03 USD selle inflatsioonikalkulaatori sõnul).

Ja fännamise tasakaaluna: üsna Trellovaenuliku konkurendi Taskade'i postitus.

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

Eben Mogleni "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" kirjeldus/kriitika

Eben Mogleni - Columbia ülikooli õigusteaduskonna õiguse ja õigusajaloo professori kõrgel tasemel vaimuka tarkvara omandisüsteemi arutamise lugemine vajab zen seisundit, et asja sügavuti mõista. Liiga palju keerulisi sõnu... Advokaadid...

Lugesin professor Ebeni postituse paar korda läbi ja üritan asjas selgust saada.

I. Tarkvara kui omand: teoreetiline paradoks

Kuigi autor esitab argumente õigussüsteemide ebastabiilsuse kohta, on selle probleemi võimalike lahenduste üle minimaalselt arutletud. Eben mainib küll lühidalt vajadust uute mõtteviiside järele, kuid ei aruta, mida see endaga kaasa võib tuua või kuidas seda saavutada.

Ning kuigi lugemine pakub mõtlemapanevat vaadet (vaba) tarkvara rolli üle ühiskonnas, võib mõnel lugejal olla raske aru saada keerulise kirjutamisstiili ja eelteadmiste eelduse tõttu.

Õnneks on meil Google otsing.

Olenevalt erinevate riikide õigussüsteemidest, on jutt siiski mõeldav. Patendiõigus piirab evolutsiooni.

Ja bellum servile - diivanikartulitest orjad peavad meediamagnaatide vastu mässama.

Autor on veidi häbematu, aga see on ehk tähelepanu saavutamiseks vajalik. 

II. Tarkvara kui omand: praktiline probleem

"Microsofti arvates ohustas teiste poolt "tuletistööde" tegemine, mida nimetatakse parandusteks ja parendusteks, ettevõtte keskset vara. 

Teiste toodetud, müüdud, omatud ja kasutatud arvutite põhitöö üle kontrolli säilitamine kujutas endast sügavat ja tulusat mõju imago arengule. Tarkvara vara mõistes naasis kesksele kohale õigus välja jätta. 

Selle tulemus oli aga tarkvara kvaliteedile hukatuslik.

 

Ilma pideva suhtlemiseta parandada ja täiustada oskavate kasutajate ning operatsioonisüsteemi tootja vahel ei saaks paratamatut kvaliteedi halvenemist peatada. 

Kuid kuna personaalarvutite revolutsioon suurendas plahvatuslikult kasutajate arvu, polnud peaaegu kõigil, kes selle tulemusena tekkinud süsteemidega kokku puutusid, midagi, mille vastu neid võrrelda. 

Teadmata stabiilsuse, töökindluse, hooldatavuse ja tõhususe standarditest, mis olid varem suurarvutimaailmas kehtestatud, võis personaalarvutite kasutajad vaevalt eeldada, et nad mõistavad, kui halvasti monopoli tarkvara toimis."

Kontrollimatu konkurents tekitas Microsoftis kõhedust. 

Tarkvara omandiseaduse areng on olnud aeglane, suuresti kallutatuna mõjuvõimsate IT firmade poolt.

Nüüdisajal usaldavad firmad ühtset ja tagatud teenust pakkuvat tarkvara lahendust. Aga sealsamas loodetakse vägagi palju vabale tarkvarale. Mida rohkem kasutajaid, seda rohkem testimist, parandamist, uuendamist. 

Ju siis vajame mõlemat.

Tarkvara tahab olla vaba; või kuidas me lõpetasime muretsemise ja õppisime pommi armastama  

Provotseeriv professor 🤟🏻

Jupike tähtsat ajalugu:

"Linus Torvalds hakkas kohandama arvutiteaduse õppevahendit päriselus kasutamiseks, muutes Andrew Tannenbaumi MINIXi tuuma Unixi tuumaks Inteli x86 protsessoritel, millele ta pani nimeks Linux. Torvalds otsustas avaldada Linuxi kerneli Free Software Foundationi üldise avaliku litsentsi alusel, mis tähendas, et sajad ja lõpuks tuhanded programmeerijad üle maailma, kes otsustasid panustada tuuma edasiarendamisse, võisid olla kindlad, et nende jõupingutuste tulemuseks on püsivalt tasuta tarkvara, mida keegi ei saa muuta patenteeritud tooteks. Linuxi tuuma arendamine tõestas, et Internet võimaldas koondada programmeerijaid, mis on palju suurem kogukond, kui ükski kommertstootja endale lubada sai, ning ühinesid peaaegu mittehierarhiliselt arendusprojektiga, mis hõlmas lõpuks rohkem kui miljonit rida koodi".

Programmeerija väärtus ühiskonnas on otseselt seotud tema tööga. Rääkida võivad kõik, aga ilusa koodi kirjutamine nõuab, et sind lapsena kukutati pea peale; tähendab, lood midagi keerulist ja kasulikku.

Firmadele progejad loovad teoseid - mis firmale kuuluvad. Nimetuna.

 

Michelangelo on siiani tuntud Sixtuse kabeli lae maalimise tõttu (1508-1512). 

Michelangelo oli üpris anarhist, oma aja kohta.

Lugesin aastaid tagasi tema biograafiat. 

 III. Anarhism kui tootmisviis

Sest see on olemas: Faraday magnet ja inimese loovus

Miks viitsivad inimesed tasuta tööd teha? See osa tundub mulle kõige tõepärasem. Nagu kunstnikud, muusikud, peamine motivaator on ehk maine?

"Maine, nagu Linus Torvalds ise on sageli märkinud, tekib vabatahtlikult tunnistades, et selle kõik tegi keegi teine. Ja nagu paljud vaatlejad on märkinud, on vaba tarkvara liikumine loonud ka ülivõrdelisi dokumente. Dokumentide kirjutamine ei ole see, mida häkkerid laheduse saavutamiseks teevad ja suure osa dokumentatsioonist on kirjutanud inimesed, kes koodi ei kirjutanud. Samuti ei tohi me piirata autorsuse kaudseid materiaalseid eeliseid mainekapitali suurenemisega. Enamik vabatarkvara autoreid, keda ma tean, töötavad tehnoloogiatööstuses igapäevaselt ja oskused, mida nad oma loomingulisemas töös väljaspool turgu teevad, tõstavad kahtlemata mõnikord nende väärtust seal mõõdetavalt."

IV. Kas nende isandused surevad pimeduses?

Professor kritiseerib ka praegust intellektuaalomandi süsteemi, mida ta kirjeldab kui aegunud ja kohmakat bürokraatiat, mis lämmatab loovust ja innovatsiooni. Ta väidab, et praegused autoriõigusi, patente ja kaubamärke käsitlevad seadused ja määrused on loodud selleks, et teenida väheste võimsate huve avaliku hüve arvelt. Ta küll pakub välja, et tuleb välja töötada uus omandiõiguste süsteem, mis arvestab digiajastu eripäradega, kus tootmis- ja levikulud on nullilähedased.

Just nimme, kui proged Microsofti palgal näiteks, ja investeerid sinna oma närve, eraelu, elueenergiat - see kuulub siis ikka Microsoftile. 

Kui nad sinust enam kasu ei saa, oled mängust väljas. 

Kas tasuta kohv ja snäkid on ikka ponnistust väärt? See oleks päris hea debatimaterjal.

Ma nägin kord ühte Microsofti progejat eriti nukralt nuudleid söömas (no ma märkan asju) - ei tundunud tervisliku töökeskkonnana. Ehk eksisin.

Professor Ebeni sotsiokriitiline kirjutis kaldub tugevalt vasakule. Pärinenuna ekstreemkapitalismi keskkonnast on tema vaatepunkt arusaadav. 

Anarhism - poliitiline teooria, mis pooldab hierarhilise valitsemise kaotamist ja ühiskonna korraldamist vabatahtlikkuse ja koostöö alusel ilma jõu või sundimiseta.

Seda tahaks reaalelus toimimas näha. 

Kuulasin 6. aprillil avaldatud Geenius.ee Algorütmi episoodi: Juht, käehoidja või kõrgepalgaline assistent?  

Arutati muuhulgas ka: hierarhiline töökultuur versus tasane töökultuur.

Et mida rohkem lääne poole minna, seda tasasemaks asjad muutuvad (?) 

 

 IT juhtimine ja riskihaldus

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

Kahe tuntud IT juhi kirjeldus

Jack Ma - Alibaba

Otsustasin kirjutada Jack Ma'st kuna mulle meeldib tema inspireeriv lugu, põhimõtted ja see kuidas ta juhtimisele läheneb, võrreldes teda kuulsamate lääne IT juhtidega.

 

Alibaba Grupi asutasid 1999. aastal 18 inimest, keda juhtis Hiinast Hangzhoust pärit endine inglise keele õpetaja Jack Ma. See sai alguse veebipõhisest hulgimüügiturust Hiina väikestele eksportijatele ja ettevõtjatele, et jõuda ülemaailmsete ostjateni.

Jack Ma isiksusetüübiks arvatakse olevat ENFP, Myers Briggs'i analüüsi järgi (Extraverted, iNtuitive, Feeling, Perceiving/ Ekstrovertne, Intuitiivne, Tundev, Tajuv), selline isiksustüüp on üliaktiivne, impulsiivne, näeb suuremat pilti, on loov ja inimesi sügavamalt mõistev.

Tema karjäär algas üsna raskelt, Jack sai noorena palju tagasilööke.

Tal ei olnud raha ega tähtsaid tutvusi, üritas kaks korda kolledži sissepääsueksami teha, ei õnnestunud. Õppides ise palju, sai ta kolmandal korral sisse. Kolledžit lõpetades oli tal raske tööd leida, sai siiski 11€ eest kuus kohalikku ülikooli inglise keele õpetajaks.

Arvutit nägi ta esimene kord aastal 1995 USA reisil. Kuigi kaks tema eelmist äri olid kokku kukkunud, veenis Jack oma 17 sõpra temasse uskuma ja koos alustasid nad e-platformi Alibaba.

Need 18 sõpra suutsid koos 1999 aastal miljoneid Goldman Sachs'ilt ja Jaapani SoftBank'ilt investeeringute näol kokku saada. Sealt algas kuulsa Alibaba edulugu. 

Jack on olnud lihtne mees, töötajaid edutav, lõbus, osav esineja, avalik naljanina. Sest rahvas vajab tsirkust ja leiba.

Linus Torvalds - juhtiv Linuxi kerneli arendaja

Valisin Linuse, kuna tema isiksusetüüp on Jack Ma isiksusetüübi, juhiomaduste enam-vähem otsene vastane - internet arvab teda olevat INTJ või INTP (Introvert, iNtuitive, Thinking, Judging or Perceiving/ Introvertne, Intuitiivne, Mõtleja, Hukkamõistev või Tajuv).

Ja peale selle põhjamaalasena üsna jalad maas visionäär.

Linus on küll kurikuulus oma ebameeldiva suhtumise poolest oma kaasarendajatesse, pidavat vanduma nagu Gordon Ramsay.

Linusest võime õppida palju, eriti kuidas mitte töökohas käituda - mis siiski ei vähenda tema loomingu tähtsust. 

Loodetavasti on IT juhikultuur muutumas, et Steve Jobs'i ja Torvaldsi laadseid käitumismalle ei aktsepteerita enam ühiskonna poolt nii automaatselt kui seda tehti 10+ aastat tagasi.

Sõbralikum, aga kindlameelne juht innustab inimesi endast parimat andma. 

Kui inimest rumalaks sõimata, tekib ju kõrgem insider threat'i ja töö vältimise risk.

Leian isegi, et saan arvutitega paremini läbi kui inimestega. Aga sotsiaalsed oskused on treenitavad, nõuavad enesekontrolli ning ka enesest lugupidamist.

Mind on mineviku töökohas ülemuse poolt läbi sõimatud, kuna edastasin viisakalt  kliendi kriitikat. 

Mind on töökohas ka kaastunde ja usaldusega koheldud, ja see pani mind kasvama. 

Mina olen ka INTJ-T, lähedased kinnitavad. Selle testi järgi.

Ja loomulikult tabasin Wednesday Addamsiga samad noodid. I knew it! 🌝