Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt

Eben Mogleni "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" kirjeldus/kriitika

Eben Mogleni - Columbia ülikooli õigusteaduskonna õiguse ja õigusajaloo professori kõrgel tasemel vaimuka tarkvara omandisüsteemi arutamise lugemine vajab zen seisundit, et asja sügavuti mõista. Liiga palju keerulisi sõnu... Advokaadid...

Lugesin professor Ebeni postituse paar korda läbi ja üritan asjas selgust saada.

I. Tarkvara kui omand: teoreetiline paradoks

Kuigi autor esitab argumente õigussüsteemide ebastabiilsuse kohta, on selle probleemi võimalike lahenduste üle minimaalselt arutletud. Eben mainib küll lühidalt vajadust uute mõtteviiside järele, kuid ei aruta, mida see endaga kaasa võib tuua või kuidas seda saavutada.

Ning kuigi lugemine pakub mõtlemapanevat vaadet (vaba) tarkvara rolli üle ühiskonnas, võib mõnel lugejal olla raske aru saada keerulise kirjutamisstiili ja eelteadmiste eelduse tõttu.

Õnneks on meil Google otsing.

Olenevalt erinevate riikide õigussüsteemidest, on jutt siiski mõeldav. Patendiõigus piirab evolutsiooni.

Ja bellum servile - diivanikartulitest orjad peavad meediamagnaatide vastu mässama.

Autor on veidi häbematu, aga see on ehk tähelepanu saavutamiseks vajalik. 

II. Tarkvara kui omand: praktiline probleem

"Microsofti arvates ohustas teiste poolt "tuletistööde" tegemine, mida nimetatakse parandusteks ja parendusteks, ettevõtte keskset vara. 

Teiste toodetud, müüdud, omatud ja kasutatud arvutite põhitöö üle kontrolli säilitamine kujutas endast sügavat ja tulusat mõju imago arengule. Tarkvara vara mõistes naasis kesksele kohale õigus välja jätta. 

Selle tulemus oli aga tarkvara kvaliteedile hukatuslik.

 

Ilma pideva suhtlemiseta parandada ja täiustada oskavate kasutajate ning operatsioonisüsteemi tootja vahel ei saaks paratamatut kvaliteedi halvenemist peatada. 

Kuid kuna personaalarvutite revolutsioon suurendas plahvatuslikult kasutajate arvu, polnud peaaegu kõigil, kes selle tulemusena tekkinud süsteemidega kokku puutusid, midagi, mille vastu neid võrrelda. 

Teadmata stabiilsuse, töökindluse, hooldatavuse ja tõhususe standarditest, mis olid varem suurarvutimaailmas kehtestatud, võis personaalarvutite kasutajad vaevalt eeldada, et nad mõistavad, kui halvasti monopoli tarkvara toimis."

Kontrollimatu konkurents tekitas Microsoftis kõhedust. 

Tarkvara omandiseaduse areng on olnud aeglane, suuresti kallutatuna mõjuvõimsate IT firmade poolt.

Nüüdisajal usaldavad firmad ühtset ja tagatud teenust pakkuvat tarkvara lahendust. Aga sealsamas loodetakse vägagi palju vabale tarkvarale. Mida rohkem kasutajaid, seda rohkem testimist, parandamist, uuendamist. 

Ju siis vajame mõlemat.

Tarkvara tahab olla vaba; või kuidas me lõpetasime muretsemise ja õppisime pommi armastama  

Provotseeriv professor 🤟🏻

Jupike tähtsat ajalugu:

"Linus Torvalds hakkas kohandama arvutiteaduse õppevahendit päriselus kasutamiseks, muutes Andrew Tannenbaumi MINIXi tuuma Unixi tuumaks Inteli x86 protsessoritel, millele ta pani nimeks Linux. Torvalds otsustas avaldada Linuxi kerneli Free Software Foundationi üldise avaliku litsentsi alusel, mis tähendas, et sajad ja lõpuks tuhanded programmeerijad üle maailma, kes otsustasid panustada tuuma edasiarendamisse, võisid olla kindlad, et nende jõupingutuste tulemuseks on püsivalt tasuta tarkvara, mida keegi ei saa muuta patenteeritud tooteks. Linuxi tuuma arendamine tõestas, et Internet võimaldas koondada programmeerijaid, mis on palju suurem kogukond, kui ükski kommertstootja endale lubada sai, ning ühinesid peaaegu mittehierarhiliselt arendusprojektiga, mis hõlmas lõpuks rohkem kui miljonit rida koodi".

Programmeerija väärtus ühiskonnas on otseselt seotud tema tööga. Rääkida võivad kõik, aga ilusa koodi kirjutamine nõuab, et sind lapsena kukutati pea peale; tähendab, lood midagi keerulist ja kasulikku.

Firmadele progejad loovad teoseid - mis firmale kuuluvad. Nimetuna.

 

Michelangelo on siiani tuntud Sixtuse kabeli lae maalimise tõttu (1508-1512). 

Michelangelo oli üpris anarhist, oma aja kohta.

Lugesin aastaid tagasi tema biograafiat. 

 III. Anarhism kui tootmisviis

Sest see on olemas: Faraday magnet ja inimese loovus

Miks viitsivad inimesed tasuta tööd teha? See osa tundub mulle kõige tõepärasem. Nagu kunstnikud, muusikud, peamine motivaator on ehk maine?

"Maine, nagu Linus Torvalds ise on sageli märkinud, tekib vabatahtlikult tunnistades, et selle kõik tegi keegi teine. Ja nagu paljud vaatlejad on märkinud, on vaba tarkvara liikumine loonud ka ülivõrdelisi dokumente. Dokumentide kirjutamine ei ole see, mida häkkerid laheduse saavutamiseks teevad ja suure osa dokumentatsioonist on kirjutanud inimesed, kes koodi ei kirjutanud. Samuti ei tohi me piirata autorsuse kaudseid materiaalseid eeliseid mainekapitali suurenemisega. Enamik vabatarkvara autoreid, keda ma tean, töötavad tehnoloogiatööstuses igapäevaselt ja oskused, mida nad oma loomingulisemas töös väljaspool turgu teevad, tõstavad kahtlemata mõnikord nende väärtust seal mõõdetavalt."

IV. Kas nende isandused surevad pimeduses?

Professor kritiseerib ka praegust intellektuaalomandi süsteemi, mida ta kirjeldab kui aegunud ja kohmakat bürokraatiat, mis lämmatab loovust ja innovatsiooni. Ta väidab, et praegused autoriõigusi, patente ja kaubamärke käsitlevad seadused ja määrused on loodud selleks, et teenida väheste võimsate huve avaliku hüve arvelt. Ta küll pakub välja, et tuleb välja töötada uus omandiõiguste süsteem, mis arvestab digiajastu eripäradega, kus tootmis- ja levikulud on nullilähedased.

Just nimme, kui proged Microsofti palgal näiteks, ja investeerid sinna oma närve, eraelu, elueenergiat - see kuulub siis ikka Microsoftile. 

Kui nad sinust enam kasu ei saa, oled mängust väljas. 

Kas tasuta kohv ja snäkid on ikka ponnistust väärt? See oleks päris hea debatimaterjal.

Ma nägin kord ühte Microsofti progejat eriti nukralt nuudleid söömas (no ma märkan asju) - ei tundunud tervisliku töökeskkonnana. Ehk eksisin.

Professor Ebeni sotsiokriitiline kirjutis kaldub tugevalt vasakule. Pärinenuna ekstreemkapitalismi keskkonnast on tema vaatepunkt arusaadav. 

Anarhism - poliitiline teooria, mis pooldab hierarhilise valitsemise kaotamist ja ühiskonna korraldamist vabatahtlikkuse ja koostöö alusel ilma jõu või sundimiseta.

Seda tahaks reaalelus toimimas näha. 

Kuulasin 6. aprillil avaldatud Geenius.ee Algorütmi episoodi: Juht, käehoidja või kõrgepalgaline assistent?  

Arutati muuhulgas ka: hierarhiline töökultuur versus tasane töökultuur.

Et mida rohkem lääne poole minna, seda tasasemaks asjad muutuvad (?)