Uus meedia...?

Inspiratsioon TalTech'i <IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid> kursuselt 

Väikese Eesti väiksemad firmad leiavad sotsiaalmeedias oma toodetele ostjaid, nagu näiteks  Öun käsitöölimonaadi tootjad. See näitab, et uuel meedial on firma eduloos otsustav osa.

Suured toiduainete kontsernid võivad kergel moel monopoli luua, müües Eestis odavamat välismaiset kaupa. Kõik ei soovi vaid võimalikult odavat kraami osta, kuna sel ei ole isiklikku tunnet. 

Siinkohal tooksin välja rahvusvahelise CrowdFarming digi-turuplatsi. 

Nad on loonud eetilisema teenuse, eemaldades vahemehed (suurfirmad), tutvustavad toodete kasvatajaid ja nende lugusid - mis on jõuliseks müügipunktiks.

Loomulikult leidsin nad Instagrammist.

Jah, uue meedia oskus on firmadele ülimalt tähtis. 

Selle asjaga saab ka mööda panna.

Siinkohal räägin enda otsesest kogemusest:

Elasin Sydneys Austraalias 3 aastat, enne Euroopasse naasmist otsustasin endale ja koerale väikese pausi lubada - tellisin lemmikutesõbralikus 4 tärni hotellis meile toa, kuu aega ette.

Igaks juhuks saatsin neile ka e-kirja, veelkord kinnitades, et kas tellitud toas on väike koer lubatud.
Kuna nad ei vastanud, saatsin e-kirja taas. Uurisin veel ka nende endiste külaliste tagasisidet, kes kõik lemmikuid sallivat hotelli kiitsid. 

Jätsin siis asja sinnapaika kuna kolimise korraldamine nõudis mu tähelepanu.

Saabus päev hotelli minna - mina, koer ja kohvrid. Hotellis aga selgus, et minu tellitud toas lemmikuid ei lubata - asjal oli nimelt konks, lemmikute toad olid topelt kallimad.
Ma hakkasin loomulikult pabistama. Tundsin end reedetuna.

Näitasin administraatorile neid saadetud e-kirju. 
Selgus, et nad ei vaata hotelli veebilehel antud e-kirja postkasti (!).
Hotell võttis vea omaks ning andis mulle selle lemmikutoa, poole hinnaga.

Austraalia ei ole digimeelne nagu meie siin. 
Oleksin pidanud helistama - mulle ei meeldi helistada.

                              

                                                          Lõpp hea, kõik hea.